Terviseinfo.ee avaldas 2012 aasta lõpus Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudi teaduri Kenn Konstabeli artikli vaimse tervise ja psüühikahäirete teemal. Psüühikahäire probleemi tõsidust on hinnatud mitut moodi, sealhulgas ka rahaliselt. On välja arvutatud, et psüühikahäiretega seotud kulud moodustavad kolm-neli protsenti Euroopa maade rahvuslikust kogutoodangust ning ainuüksi depressioon röövib ELi maades üle saja miljardi euro aastas. Enamik sellest summast ei kulu raviks, vaid just depressiooni tõttu ühiskonnale tekkinud muude kulude katteks.
Otsesed kulud on siin psüühikahäirete ravile, raviteenustele, hooldusele tehtud kulutused; kaudsete kulude hulka kuuluvad töövõimetus ja töölt puudumine (üle kolmandiku töölt puudumistest on seotud vaimse tervise häiretega), kaotatud sissetulek, vähenenud produktiivsus, patsiendi pereliikmete kannatused (viimase majanduslikku mõju on muidugi peaaegu võimatu hinnata).
http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/2066-kui-palju-maksavad-psuuhikahaired
2015 aastal avaldatud Praxise analüüs toob välja, et kolmandik ligi 100 000 töövõimetuspensionärist kannatab mõne psüühika- või käitumishäire all. Analüüsis tuuakse välja, et vaimse tervise häiretega inimeste aitamiseks peab tööandja töökorralduse osas tegema olulisi kohandusi. Selleks, et tööandjad suudaks aga adekvaatselt kohanduda, tuleks riigi tasandilt pakkuda nõustavaid ja konsulteerivaid meetmeid, mis täna veel tööandjatele vabalt kättesaadavad ei ole.