+372 53 008 635 toetus@toetus.ee

Meist

Meie inimesed | liikmed | tegevus | aruanded

Meie inimesed

MTÜ Toetus

MTÜ Toetus on 1993 aastal loodud Lääne-Harjumaa piirkonna elanikele psühholoogilist ja logopeedilist nõustamist ja abi pakkuv organisatsioon. Meie juures töötab osalise tööajaga 4 psühholoogi, 2 logopeedi, projektijuht ja raamatupidaja. Teeme koostööd psühhiaatriga.

MTÜ Toetus tegevus on suunatud psühholoogilise, psühhiaatrilise ja logopeedilise abi ja nõu andmisele ühingu poole pöördunud inimestele. 2017 aastal toimus 1043 vastuvõttu, 2018 aastal kasvas vastuvõttude arv 1270-ni.

Peamisteks probleemideks, millega meie poole pöördutakse, on depressioon, tööalased suhtlemisprobleemid, kriisid peresuhetes, laste logopeedilised probleemid.

MTÜ Toetus tegevus lähtub piirkonnas elavate inimeste vajadustest. Koostööd teeme linnade ning valdade sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatega ning oleme sõlminud lepinguid kohalike omavalitsustega elanikele teenuse pakkumiseks.

Eetilised põhimõtted

MTÜ Toetuse liikmed juhinduvad oma töös psühholoogide eetika koodeksist ja kliendisaladuse hoidmise põhimõtetest. Töötajatelt nõutakse erialast ettevalmistust, vajalik on regulaarne supervisioon ja pidev täiendkoolitus.

Vabaühenduste eetilised põhimõtted

MTÜ TOETUS kui vabaühenduse eetilised põhimõtted:

MTÜ TOETUS väärtustab oma töös ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutseb nendest väärtustest lähtudes. Koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. Ühing peab oma kohuseks panustada terve, turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.

Oma igapäevases tegevuses lähtub ühing Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Ühing on sätestanud väärika tegutsemise eetilised põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.

Demokraatlik juhtimine ja toimimine

Ühingu tegevus toetab kodanike arengut liikumisel tervema, tugevama ja hästi toimiva ühiskonna suunas.

Ühingul on selge ja arusaadav missioon. Ühing lähtub missiooni täitmisel humanistlikest seisukohtadest järgides põhikirja ja seadusandlust.

Ühing väärtustab oma liikmeid, kindlustab demokraatliku juhtimise, hoiab töötajad vastutavana ja taunib nende väärtegusid.

Ühing väärtustab kodanikke, nende erisusi ja vabatahtlikku tööd kaaskodanike heaks

Tegevuseks vajalikke vahendeid kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt lähtudes ühingu missioonist ja eesmärkidest kodanikuühiskonna

arendamisel Ühingu liikmed hoolivad võrdselt kõigist kodanikest, abistades ja toetades neid alati parimal viisil.

Ühing taunib vägivaldset käitumist ja kohustub reageerima koheselt pöördudes vastavate ametkondade poole probleemi lahendamiseks.

Ühing hoolib inimsuhetest, keskkonnast ja loodusest püüdes neid hoida ja kaitsta võimalike kahjude eest.

Ühing hoolib nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.

Ühingu liikmed juhinduvad oma töös psühholoogide eetika koodeksist ja kliendisaladuse hoidmise põhimõtetest.

Ühingu heaks töötavatelt inimestelt nõutakse erialast ettevalmistust, vajalik on regulaarne supervisioon ja pidev täiendkoolitus.

Ühing püüdleb pideva tegevuse kvaliteedi tõstmise, arengu ja professionaalsuse tõstmise suunas et saavutada parimaid töötulemusi.

Ühing väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi, kaasab inimesi rahvahariduse, terviseedenduse ja muude vormide kaudu

kodanikuühiskonna edendamisse.

Ühing peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.

Kodanikujulgus ja hoolivus

Ühing ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu. Ühing ei propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.

Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine

Ühing kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.

Vastutus ja aruandmiskohustus

Ühing annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, koostööpartnerite, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees. Ühing peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.

Avatus ja läbipaistvus

Teave Ühingu missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta on avalik ja arusaadav.

Ühing suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.

Ühing on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine

Ühing on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime. Ühing, liikmed ja teenuse osutajad hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.

Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine

Ühing peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest. Ühing austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.

Sallivus

Ühing tunnustab mõtteviiside erinevust, teiste ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.

Ühing ega selle liikmed ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

Uuendatud ja täiendatud kujul vastu võetud MTÜ TOETUS üldkoosolekul 1. septembril 2014.

MTÜ Toetus põhikiri
Mittetulundusühing Toetus

PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Käesoleva mittetulundusühingu nimi on: Mittetulundusühing Toetus (edaspidi
Ühing)
1.2. lühendatult MTÜ Toetus
1.3. Ühingu asukoht on: Harjumaa, Keila linn
1.4. Ühing on asutatud tähtajatult.
1.5. Ühing on avalikes ja heategevuslikes huvides tegutsev mittetulunduslik
organisatsioon. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole ühingu põhitegevus.
Ühingu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja kasumit liikmete
vahel ei jaotata
1.6. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.7. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ning käesolevast põhikirjast ja
ühingu juhtimisorganite otsustest.
1.8. Ühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.
1.9. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
1.10. Ühingul on oma sümboolika, tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
2. ÜHINGU TEGEVUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE
2.1. Ühingu eesmärkideks on:
– Psühholoogilise-, psühhiaatrilise-, logopeedilise- ja esmatasandi õigusabi ning
nõu andmine ühingu poole pöördunud inimestele;
– abivajavate inimeste psühholoogiline toetamine elukorraldusega toimetulekul;
– isiksuse omaduste ja võimete väljaselgitamisele kaasa aitamine;
– pere- ja kooliprobleemide selgitamine ning nendega seoses tekkinud pingete
maandamine;
– psühholoogiaalase teavitustöö tegemine vaimse tervise probleemide
ennetamisel;
– kriisiolukorda sattunud üksikisikutele, peredele, ohvritele ja haigestunutele
psühholoogilise ja õigusabi andmine.2
2.2. Eesmärkide saavutamiseks Ühing
– viib läbi psühholoogiaalaseid ja tervisepsühholoogia teemalisi vestlusi ning
loenguid, avaldab teemat tutvustavaid artikleid;
– annab psühholoogilist, logopeedilist, psühhiaatrilist ning esmatasandi õigusabi
Ühingu poole pöördunud inimestele
– viib läbi Ühingu poole abi saamiseks pöördunud inimestele individuaalset, perede
ja grupi nõustamist;
– tutvustab stressijuhtumismeetodeid sh hingamis- ja lõõgastustehnikad
– viib läbi karjääri ja isiksuse teste;
– annab psühholoogilist abi ja juriidilist nõu kriisiolukordade ja õnnetusjuhtumite
puhul;
– viib läbi tervisepsühholoogia ja logopeedia teemalisi lühikursusi, mis ei kesta üle
kuue kuu
– loob sidemeid teiste analoogsete asutustega nii Euroopa Liidus kui ka
kolmandates riikides;
– sõlmib teadusuuringute koostöölepinguid nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates
riikides;
– teeb koostööd kohalike omavalitsuste sotsiaal-ja lastekaitsetöötajatega, koolide,
lasteasutuste, meditsiiniasutuste ning teiste riiklike ja ühiskondlike asutuste ning
organisatsioonidega.
2.3.Ühingul on õigus oma eesmärkide saavutamiseks:
– osutada teenuseid ja tegelda majandustegevusega;
– võtta vastu rahalisi annetusi nii era- kui juriidilistelt isikutelt ja organisatsioonidelt
ning sõlmida sponsorlepinguid;
– asutada fonde või mittetulunduslikke ühinguid ja osaleda ise nendes ühingutes.
3.ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE, VÄLJAASTUMISE JA
VÄLJAARVAMISE KORD
3.1.Ühingu liikmeks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud, kes:
– täidavad käesolevat põhikirja;
– osalevad aktiivselt ühingu tegevuses;
– on tasunud sisseastumismaksu ja tasuvad iga-aastast liikmemaksu;
– on oma valdkonna spetsialistid.
3.2. Ühingu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.
3.3. Ühingu liikmeks astumine toimub juhatusele kirjaliku avalduse esitamise kaudu ja
ühe soovitajaliikme olemasolul Ühingu liikmete hulgast;
3.4.Ühingust võib liige juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel välja astuda peale
1- kuulise etteteatamisaja möödumist;
3.5.Liikme võib Ühingust välja arvata ainult juhatuse otsusega, kui liige:
– ei ole viimase aasta jooksul põhjuseta osalenud ühelgi üldkoosolekul;3
– rikub Ühingu põhikirja või Ühingu mainet;
– pole tasunud kahe aasta vältel Ühingu liikmemaksu;
– kahjustab muul viisil Ühingu tegevust.
3.6.Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus oma koosolekul, teatades kirjalikult
vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist Ühingu liikmele selle küsimuse
arutelust. Liige võib osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel
juhatuses.
3.7. Juhatuse otsusega nii Ühingu liikmeks mitte vastu võtmise või liikmete hulgast
väljaarvamise kohta mittenõustumise puhul võib liige nõuda nende küsimuste
otsustamist üldkoosolekul.
4.LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1 . Ühingu liikmel on õigus:
– osaleda kõigil Ühingu üritustel ning tegevustes;
– osaleda hääleõiguslasena üldkoosolekute töös;
– valida ja olla valitud Ühingu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse;
– esindada Ühingut selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning
üritustel;
-Ühingust välja astuda.
4.2 .Ühingu liige on kohustatud:
– järgima oma tegevuses ühingu põhikirja ning Ühingu juhtimisorganite otsuseid;
– osalema üldkoosolekutel;
– tasuma liikmemaksu
– teatama Ühingu juhatusele oma elukoha ja aadressi ning võimalikud
muudatused selles osas hiljemalt 1 kuu jooksul pärast muutumist;
– kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Ühingu vara;
– hoidma ja kaitsma ühingu head nime, seisma Ühingu eesmärkide eest;
– suhtlemisel ja käitumisel järgima eetilisi põhimõtteid;

 

5 ÜLDKOOSOLEK
5.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek.
5.2. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kaks korda kalendriaasta jooksul.
5.3. Üldkoosolek kutsutakse kokku:
– aastaaruande kinnitamiseks;
– juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu
liikmetest;
– selleks, et otsustada ühingu vara jagamise küsimused lähtudes põhikirjas toodud
tingimustest Ühingu lõpetamise puhul;
– muudel juhtudel, kui Ühingu huvid seda nõuavad.4
5.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus igale liikmele vähemalt 7 päeva
enne selle toimumist kirjaliku teate, ära näidates üldkoosoleku toimumise aja, koha ja
päevakorra. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid Ühingu juhtimise küsimustes, mis ei ole
antud käesoleva põhikirjaga juhatuse pädevusse.
5.5 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja
ja protokollija.
5.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Ühingu liikmetest.
Juhul, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala
jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev
otsuseid vastu võtma, kui sellel osaleb vähemalt 2 liiget.
5.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul
osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.
5.8. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku ja võetakse vastu see otsus, mille poolt
on Ühingu juhatuse esimees.
5.9. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3
üldkoosolekul osalenud liikmest ja eesmärgi muutmiseks 9/10 koosolekul osalenud
liikmetest.
5.10. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga
või temaga majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga
kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Ühingu liige, kes on juhatuse liige või
revident, ei või hääletada Ühingu poolt tema vastu esitatud nõude otsustamisel.
6. JUHATUS
6.1. Ühingul on juhatus, mis teda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks kuni viis liiget.
6.2 Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
6.3. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek. Kui juhatuses on 2 või enam liiget, valib
juhatus liikmete hulgast esimehe.
6.4. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Ühingut kõigis õigustoimingutes.
6.5.Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse
liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
6.6.Ühingu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 5000 EUR-i tegemiseks peab
juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosoleku poolt.
6.7.Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist
või temaga kohtuvaidluse alustamist.
6.8. Juhatuse, samuti muu Ühingu organi liikmed peavad oma tegevuses juhinduma
rangelt Eesti vabariigi seadusandlusest, käesolevast põhikirjast ja Ühingu juhtorganite
poolt vastuvõetud otsustest. Nad vastutavad seaduse või põhikirja nõuete
rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega
Ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
6.9. Juhatuse, samuti mõne muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise
või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju ühingu võlausaldajatele,
vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Ühinguga.
6.10. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
– Ühingu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;5
– liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast väljaarvamise otsustamine, liikmete üle
arvestuse pidamine ja sisseastumis- ja liikmemaksude kogumine;
– sisseastumis-ja liikmemaksude suuruse kehtestamine ja muutmine
– kinnisvara käsutamine üldkoosolekute otsuste alusel ja nendes otsustes ettenähtud
tingimustel;
– Ühingu vara arvestus, raha laekumine ja selle kasutamine, käsutamine;
– Ühingu tegevuskavade ja eelarve koostamine, esitamine üldkoosolekule;
– Ühingu raamatupidamise korraldamine;
– muud küsimused, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
6.11.Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte
harvemini kui üks kord kvartalis. Koosolekuid juhatab esimees, tema puudumisel
koosolekul valitud juhataja.
6.12.Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollidele kirjutavad alla protokollija ja
koosoleku juhataja.
6.13.Kui mingi otsuse vastuvõtmisel keegi juhatuse liikmetest jääb eriarvamusele, on tal
õigus nõuda selle äranäitamist protokollis või esitada see kirjalikult.
6.14. Juhatuse esimehe pädevusse kuulub:
– Ühingu esindamine;
– juhatuse töö juhtimine, sh juhatuse koosolekute ettevalmistamine ja kokku
kutsumine;
– Ühingu töötajatega või koostööpartneritega sõlmitavate töö- või muude
tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
– muude Ühingu juhtorganite poolt talle pandud ülesannete täitmine.
7. ÜHINGU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS
7.1. Ühing valdab, kasutab ja käsutab oma vara vastavalt põhikirjale.
7.2. Ühingu rahalised vahendid koosnevad:
– sisseastumismaksudest;
– liikmemaksudest;
– füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, toetustest;
– ürituste korraldamisest ja majandustegevusest laekuvast tulust;
– sihtotstarbelistest eraldistest;
– muudest laekumistest.
7.3. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande ning esitab koos revidendi arvamusega üldkoosolekule kinnitamiseks
kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta
aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
7.4. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande
teostamiseks määrab üldkoosolek revidendi kes peab olema teovõimeline füüsiline
isik, ta ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada Ühingus juhtival ega
palgalisel ametkohal või määrab revisjoni komisjoni. Revident koostab revisjoni
tulemuste kohta arvamuse, mille esitab üldkoosolekule kinnitamiseks.
7.5.Ühingu vahendeid kasutatakse ühingu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivale
seadusandlusele ning käesolevale põhikirjale.6
7.6. Ühing võib oma vara rentida, laenata, anda tasuta kasutusse, võõrandada, pantida.
8. ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LÕPETAMINE
8.1 Ühingu ühinemine, jagunemine, tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud
korras ja otsustatakse üldkoosoleku poolt.
8.2.Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse
liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
8.3. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist antakse allesjäänud vara üle
Tulumaksuseaduse § 11 lg 1 märgitud nimekirja kantud mittetulundusühingule
või põhikirja järgi üldkoosoleku otsusega võimalikult sarnasel tegevusalal
tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele.
8.4.Kui vara ei saa jaotada punktis 8.3 ettenähtud alustel, läheb vara üle riigile, kes
peab seda kasutama võimalikult MTÜ eesmärkidele vastavalt.

 

Ühingu põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 4, augustil 2014.a.
Mari Heina
Juhatuse liige (juhataja)

MTÜ Juhatus ja Liikmed

MTÜ TOETUS JUHATUS:

Mari Heina, juhataja, psühholoog-nõustaja

Liisi Rokk, projektijuht

Grete Kooser, vabatahtlik

Liikmed:

Helve Kokser , psühho-sotsiaaltöö spetsialist

Jekaterina Tikerpuu , sekretär-jurist

Tiina Valvas, psühhoterapeut

Sandra Morgen, tervisepsühholoog

Evelin Ergmaa, psühholoog, pereterapeut

Maarja Heina, logopeed

Jana Reheperv, logopeed

Maret Kasepalu, psühholoog

Mari Heina

Mari Heina

MTÜ Toetus juhataja ja psühholoog -nõustaja

Lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala. Täiendanud end erialaselt Professionaalse Psühholoogia Erakoolis, läbinud Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia teooriakoolituse ja osalenud paljudel erinevatel lapsepsühholoogia, isiksusepsühholoogia ja testikoolitustel.

Töökogemust psühholoogina nõustamiskeskuses Toetus on 25 aastat ja pikka aega olen töötanud koolipsühholoogina.

Töös kasutan kombineeritult erinevaid nõustamise meetodeid, millest kõige südamelähedasem on psühhoanalüütiline ja logoteraapia suund. Kuna diplomitöö ülikoolis tegin laste joonistuste teemal, kasutan praegu oma töös ka täiskasvanutega meeleldi joonistamisega seotud projektiivmetoodikaid.

 

Evelin Ergma

Evelin Ergma

psühholoog, pereterapeut

Peamised teemad, millega minu poole on pöördutud on seotud lapse arengu- ja kooliprobleemidega, raskused paari– ja pereliikmete vahelistes suhetes, vahel soovitakse lihtsalt tuge enesearengul või vaimse tervise probleemide ennetamise panustamisele või nendega toimetulekul.

Psühholoogia eriala olen omandanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis, olen läbinud perekonnapsühhoterapeudi (3+2 aastat) väljaõppe ning täiendanud end erinevatel kursustel, kus olen õppinud erinevaid meetodeid, mis toetavad klienti nõustamisprotsessis (psühhodraama elemendid, kunstiteraapia võimalused, lõdvestustehnikad, lahenduskeskne lähenemine, imago dialoog, psühhodiagnostika jms). Oman pereterapeudi litsentsi ja koolipsühholoogi VII taseme kutsekvalifikatsiooni. Lisaks pikaajalisele nõustamise praktikale oman kogemust lastekaitsetöö valdkonnas ja psühholoogi tööst koolis. Olen leidnud võimaluse õppida sügavamalt loovteraapia meetodeid, mis aitavad kliente keerulisemate teemade (seal kus sõnadest ei piisa) lahti mõtestamisel ja edasi liikumisel. Praktiseerin ja täiendan end praegu meetodi „töö saviväljal“ kasutamist, mis sobib lastele kui täiskasvanutele. Olen abielus, peres kasvab kaks last. Pean oluliseks tasakaalustatud suhteid, avatust ja loovust hoidvat elustiili.

alates 2007 koostöö MTÜ Toetusega
alates 2005 aastast olen Eesti koolipsühholoogide ühingu liige
alates 2008 Eesti Eesti pereteraapiaühingu liige.

 

Maret Kasepalu

Maret Kasepalu

Psühholoog

Olen õppinud psühholoogiat Tartu Ülikoolis ja töötanud palju aastaid psühholoogina nii haiglas, kinnipidamisasutuses kui koolis.

Mind on väga huvitanud inimeste mõtte- ja tundemaailma tundmaõppimine, selle mõistmine ja probleemide lahendamisele kaasaaitamine.

Olen õppinud juurde mitmetel täiendkoolitustel, millest kõige pikemaajalisem oli Neurolingvistilise Programmeerimise kursus.

Selle suuna lähenemisviisid ja mudelid on osutunud minu jaoks hästi toimivaiks. Kõige südamelähedasem teema on minu jaoks olnud vanemate ja laste vahelised suhted ja suhtlemine. Sellel teemal olen läbinud Lapsevanema Efektiivsuse Treeningu ja Õpetajate Kooli.

Viimased 7 aastat olen töötanud ja töötan praegugi koolipsühholoogina. Selles ametis nõustan igapäevaselt lapsi, lapsevanemaid ja pedagooge erinevate koolis esiletulevate pingeid tekitavate olukordade suhtes.

Anu Vaher

Anu Vaher

Logopeed

Lõpetasin Tartu Ülikoolis magistriõpingud logopeedia erialal 2018. aastal. Logopeedina olen töötanud nii koolis kui ka rehabilitatsiooni meeskonnas ning praktikat olen teinud ka meditsiinisüsteemis ning lasteaias. Klientidena ootan nii lapsi kui ka täiskasvanuid.  

MTÜ-s Toetus olen logopeedina tegev alates 2019. aastast. 

Oman logopeed tase 7 kutsetunnistust.

Erialane täiendkoolitus: 2017 Motiveeriv intervjueerimine logopeedias

Liisi Rokk

Liisi Rokk

Projektijuht

Olen lõpetanud EBS-i ettevõtluse ja ärijuhtimise erialal, täiendanud ennast personalitöö valdkonnas TTÜ-s. Varasem töökogemus pärineb erasektori ettevõttest Eestis ja Skandinaavias. Toetus MTÜ-s töötan projektijuhi ja koordinaatorina alates 2017 aastast.

Jana Reheperv

Jana Reheperv

Logopeed | lapsehoolduspuhkusel

Omandasin Tartu Ülikoolis magistrikraadi logopeedias 2014.a-l. Oma karjääri alustasin Tallinna Heleni koolis, kus spetsialiseerusin kuulmiserivajadusega laste ja noorukite kõne arendamisele, s.h implantaadi lapsed.

Pärast seda töötasin logopeedina Ruila põhikoolis ning selle allasutuses, Laitse lasteaias. Paralleelselt töötasin logopeedina MTÜ Toetuses. Alates 2017.a märtsist töötan logopeedina Kurgu-, Nina-, Kõrvahaiguste Kliinikus, kus võtan vastu nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Oma töös pean oluliseks pidevat enesetäiendamist, tõenduspõhist lähenemist ning usalduslikku kontakti ning koostööd klientide ja nende perega.

Täiendavad litsentsid:
LaxVox Voice Therapy Technique 2017 – hääleteraapia meetod
LSVT Loud 2018 – hääleteraapia meetod Parkinsoni tõve jt neuroloogiliste haiguste ravis
The Lidcombe Program 2018 – eelkooliealiste laste kogelusteraapia meetod

 

Maarja Heina

Maarja Heina

Logopeed | lapsehoolduspuhkusel

Lõpetasin Tartu Ülikoolis magistriõpingud logopeedia erialal 2011. aastal. Logopeedina olen töötanud nii lasteaias, koolis kui ka rehabilitatsiooni meeskonnas. Viimased 6 aastat olen põhikohaga töötanud logopeedina erinevas vanuses ja erinevate diagnoosidega lastega meditsiinisüsteemis.

MTÜ-s Toetus olen logopeedina tegev alates 2015. aastast.
Oman kliiniline logopeed tase 7 kutsetunnistust.

Võta meiega ühendust!