Logopeed on spetsialist, kelle abi vajavad inimesed sünnist surmani. Kui laste kõneprobleemid on valdavalt tuntud, siis täiskasvanute logopeedilisest teraapiast teatakse vähem. Sarnaselt lastega hindab logopeed ka täiskasvanute puhul suulise ja kirjaliku kõne mõistmist ja loomet, kõne omadusi (hääl, hääldus, kõne sujuvus jm) ning kõnelihaste tööd. Logopeed diagnoosib kõnehäire, taastab, parandab, säilitab või kompenseerib kõne. Vajadusel aitab logopeed leida sobiva mitteverbaalse kommunikatsioonivahendi.
Lisaks kõnele tegeleb logopeed ka neelamishäiretega – hindab neelamisfunktsiooni ning vajadusel teeb teraapiat. Neelamishäiret võib kahtlustada näiteks juhul, kui toidu või vedelike neelamisel on raskusi; pärast neelamist ilmnevad köhareaktsioonid või tükitunne neelus jms. Logopeed tegeleb ka insuldi tagajärjel kõnevõime kahjustunud või kaotanud inimesega. Lisaks insuldile on ka teisi ajupiirkonna kahjustusi, mille puhul võib logopeedi vaja olla. Näiteks Parkinsoni tõbi või dementsus. Logopeed aitab leida viise, kuidas kõnefunktsiooni võimalikult parimal viisil säilitada ning kohandada selliselt, et inimene saaks siiski edasi suhelda. Logopeedilises töös on oluline koostöö pere ja lähedastega, et ka nemad kohandatud suhtlusviisi teaksid ning rakendaksid.
Logopeedi vastuvõtule pöördu, kui sul või su lähedasel on:
● insuldi või muu haiguse tagajärjel tekkinud kõnehäire
● Parkinsoni või muu progresseeruva haigusega kaasnev kõnehäire
● Kogelus või muu kõne sujuvuse häire
● Hääldushäire (nö susisev s-häälik, puudulik r-häälik jm)
● Häälehäired
● Kognitsiooni langusest tingitud kõneprobleemid
● Neelamishäire
● Kirjaliku kõne raskused
● Muu kõnega seotud mure
Kõne ning neelamine on inimese toimetuleku, sotsiaalsuse ning elukvaliteedi määramisel olulised faktorid.
Kaebuste korral pöördu kindlasti logopeedi vastuvõtule!
Anu Vaher
MTÜ Toetus logopeed